Katri Merisalu

Mis on kapsaitsiin ja miks see meile hea on?

Tšillisid kasutatakse toidu maitsestamiseks, et anda toidule omapärane vürtsikus. Väidetavalt on maailmas ligi 2000-3000 erinevat tšilli sorti. Kõige populaarsemad ja enim tuntud sordid on näiteks cayenne, serrano, habanero, jalapeño, linnusilm ehk bird's eye, puya ja poblano. Kõige teravam tšillipipar on Carolina Reaper.

Mis annab tšillile tema omapärase teravuse ja miks on tšilli tervisele hea?
Paljude jaoks võib tulla üllatusena, et tšillipipar (Capsicum annuum) on tegelikult üks paprika liikidest, kuuludes maavitsaliste sugukonda koos selliste viljadega nagu tomat, kartul, baklažaan ning füüsal.
Arvatakse, et paprika ja tšillipipra leviku eest võime tänada just Kolumbust, kes 1492. aastal oma kuulsal merereisil Indiat otsides hoopis Ameerika mandri avastas.

Tšillile annab erilise ja ainulaadse teravuse ühend nimega kapsaitsiin. Tegemist on alkaloidiga, mille isoleeris esimest korda Briti keemik John Clough Threshi aastal 1846. 1979 teaduslike uuringute käigus avastati, et kapsaitsiinil on palju tervisele kasulikke omadusi.

Kapsaitsiini uurimine ja see, kuidas inimkond võiks sellest keemilisest ühendist kasu lõigata, on tänaseni teadlaste hulgas populaarne teema. Tänapäeval kasutatakse kapsaitsiini juba mitmetes meditsiinilistes ravimites, nagu näiteks valuvaigistid. Kapsaitsiini sisaldab ka ninasprei, millega ravitakse mitteallergilist riniiti.

Tšillipipar sisaldab heas koguses erinevaid toitaineid
Tšillipiprad sisaldavad olenevalt värvist ja kasvupinnasest organismile mitmeid vajalikke toitaineid. 1 punane värske tšillipipar kaalub umbes 45 grammi ja selles leidub umbes 2% taimset valku, lisaks kiudaineid, erinevaid vitamiine ja mineraale. Vitamiinidest on punases tšillipipras enim B1-vitamiini ehk tiamiini, B2-vitamiini ehk riboflaviini, B3-vitamiini ehk niatsiini ning folaate. Vähem leidub neis ebamarjades A-, C-, K-vitamiini, B6-vitamiini, kaaliumi ja mangaani. Mineraalidest on tšillis kõige rohkem rauda, magneesiumi, fosforit ja vaske.
Kapsaitsiin on rasvlahustuv, mis tähendab, et „kõrvetust" saab leevendada rasvase (kookos)piima või näiteks leivatoodetega. Vee või mahla manustamine kõrvetuse leevendamiseks ei aita, vaid teeb „kõrvetuse" hullemaks
Kapsaitsiin vaigistab valu

Kapsaitsiin on tuntud oma valuvaigistava toime poolest. Selle keemilise ühendi suhu sattumine tekitab imetajatel põletuslaadse aistingu, mille peale hakkab inimese organism vabastama enda toodetud valuvaigisteid ehk endorfiine. Näiteks kasutatakse kapsaitsiini efektiivselt artriidi ja neuropaatilise valu leevendamisel ning paljude valusa sügelusega nahahaiguste korral.
Kapsaitsiin aitab ennetada haigusi

Kapsaitsiinist võib abi olla vähkkasvaja ning südame-veresoonkonnahaiguste ennetuses.
Eestis sureb kõige rohkem inimesi südame-veresoonkonnahaigustesse, teisel kohal on vähkkasvaja. Piirkondades, kus tšillit kasutatakse toidukultuuris igapäevaselt, on südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumine madalam. Mitmed uuringud on edukalt tõestanud, et kapsaitsiin aeglustab vähirakkude kasvu ning stimuleerib nende programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi. USA teadlased on tänaseks tõestanud, et kapsaitsiin on võimeline peatama kopsuvähi metastaaside kasvu, kui need olid oma arengu esimeses etapis. Sarnane saksa teadlaste uuring näitas, et kapsaitsiin võib takistada rinnavähi rakkude arenemist.


Kapsaitsiinist on kasu kaalu langetamisel

Tšillis leiduval kapsaitsiinil on söögiisu pärssiv toime, samuti vähendab tšillipipra söömine isu rasvaste toitude järele. On avastatud, et kapsaitsiin avaldab mõju sümpaatilisele närvisüsteemile, aidates kiirendada ning reguleerida ainevahetust.

Artikkel on eelnevalt ilmunud Rimi blogis