Kinoa (Chenopodium quinoa) on Lõuna-Ameerikast pärit taim, mille seemneid osati süüa ja väärtustada juba 3000-4000 aastat tagasi eKr. Tänaseks on kinoa põllukultuurina kanda kinnitamas ka Euroopas, Ameerikas Ühendriikides, Kanadas ja Aasias. Tegemist on märkimisväärselt toitainerikka toiduga mida on lihtne kasvatada ja seetõttu on tema populaarsus kasvamas üle terve maailma. Kinoa seemned on kujult lamedad ja neid on erinevaid värve: must, valge, punane, roosa. Kinoa loetakse täistera hulka ja on looduslikult gluteenivaba.
Kinoa makrotoitainete sisaldus100 grammis keedetud kinoas on hulganisti inimese organismile vajalikke toitaineid. Makrotoitainetest sisaldab kinoa süsivesikuid, taimset valku ja rasva. Kinoas leidub 2.8 grammi kiudaineid, mis toetavad meie seedimise heaolu. 100 grammi kinoad sisaldab umbes 2 grammi kasulikke rasvhappeid nagu palmitiinhape, oleiinhape, linoolhape.
Kinoa on tähelepanuvääriv oma aminohapete sisalduse tõttu, sest selle taime seemned sisaldavad kõiki 9 asendamatut aminohapet. Neid meie keha ise ei oska sünteesida ja seetõttu on oluline need kätte saada toidust mida sööme. Selline aminohapete profiil teeb kinoast ideaalse taimse valgu allika ja sobib seega hästi regulaarseks toiduks taimetoitlastele, veganitele ja kõikidele neile kes soovivad loomsete saaduste hulka enda toidumenüüs vähendada. Olgu selleks siis tervislikud põhjused või soov jätkusuutlikumat eluviisi viljeleda.
Kinoa mineraalide sisaldus100 grammis keedetud kinoas võib leida järgmisi mineraale: raud, magneesium, fosfor, mangaan, tsink, vask, kaalium, kaltsium, seleen. Neid mineraale vajab keha, et panustada südame veresoonkonna, luustiku ja hammaste tervisesse ning närvisüsteemi tööks. Tsink ja magneesium mängivad rolli organismi kaitsevõime tagamisel ehk immuunsüsteemi töös.
*
Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seetõttu sõltuvad mineraalainete täpsed kogused viljas sellest kus pinnases vili on kasvanud ja kuidas teda on väetatud. Kinoa vitamiinide sisaldus100 grammis keedetud kinoas leidub E-vitamiini, folaate, B6-vitamiini, riboflaviini, niatsiini ja tiamiini.
E-vitamiini vajab meie keha viljakuse säilitamiseks ja laste saamiseks, samuti toimib see inimese kehas kui antioksüdant, mis pidurdab rakkude vananemist. Folaate vajab keha, et toetada loote närvikoe normaalset arengut, aminohapete, rasvade ning süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks, DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmisel. Folaadid on olulised punaste vereliblede moodustamiseks koos B12-vitamiiniga. B6-vitamiin mängib rolli serotoniini tootmisel ehk panustab närvisüsteemi töösse. Riboflaviin toetab nägemisfunktsiooni ja panustab naha, limaskestade, küünte ja juuste tervist. Tiamiini on vaja normaalseks maomahla tootmiseks ja niatsiini närvisüsteemi ja lihaste toetuseks.
Kinoa arvestatakse ‘’täistera’’ hulkaToitumisspetsialistid loevad kinoa täistera teraviljade hulka tema toiteväärtuse ja valmistamise tõttu, kuid hea on teada, et botaaniliselt ei ole kinoa teravili vaid hoopis pseudo-teravili. Täisteratooted hoiavad kõhu kauem täis, seda suuresti tänu täisteras leiduvatele kiudainetele, taimsele valgule ja mineraalidele-vitamiinidele. Täisteratoidud ei tõsta pärast söömist drastiliselt veresuhkrut, kuna sisaldavad aeglaselt imenduvaid süsivesikuid. Tänu sellele jäävad ära ka ebameeldivad tujukõikumised, mis on tingitud veresuhkru liigsest kõikumisest ja sellega kaasnevast unisusest.