Katri uudiskiri
Saadan Sulle postkasti uut ja põnevat toitumistrendidest, vastuseid toitumisalastele küsimustele ja inspiratsiooni kuidas tasakaalustatult süüa.
Katri Merisalu
Miks süüa virsikuid?
Virsik (Prunus persica) on tuntud ka Pärsia õuna nime all, kuid arvatakse pärinevat siiski Hiinast. Väidetavalt kasvatasid muistsed hiinlased virsikuid juba 4000 aastat tagasi ja ülistasid seda luuviljalist kui pika eluea ja õnne sümbolit.
Virsikutes leidub organismi jaoks mitmeid vajalikke toitaineid ning vitamiine: C-, A-, E-, K- vitamiini, nitatsiini, tiamiini, riboflaviini, B6-vitamiini ja folaate ning pantoteenhapet ehk B5- vitamiini.
Mineraalidest sisaldab virsik kõige rohkem kaaliumi. Vähem aga selliseid mineraale nagu vask, mangaan, magneesium, fosfor, raud ja kaltsium.
Mineraalidest sisaldab virsik kõige rohkem kaaliumi. Vähem aga selliseid mineraale nagu vask, mangaan, magneesium, fosfor, raud ja kaltsium.
- Virsikuid võib kasutada salatites, smuutides, pirukates, kookides, jogurtites, pudingites ja teistes magustoitudes. Virsik jääb väga maitsev ka grillituna – nii tuleb vilja magusus veelgi enam esile.
- Värsketesse salatitesse sobib virsik suurepäraselt selliste maitsetaimedega nagu münt, koriander ja ingver.
Virsik pakub organismile mitmeid kasulikke toitaineid.
Virsikutes olev kaalium on hea südamele
Kuumade ilmadega higistavad inimesed rohkem kui tavaliselt ning selle käigus kaotab organism palju mineraale. Virsikutes olev kaalium on hea mineraalipuuduse leevendamiseks. Samuti aitab kaalium edasi kanda organismi närviimpulsse, tagada vere happe-aluse tasakaalu ning süsivesikute normaalset ainevahetust. Kuid hea on teada, et kaalium on oluline komponent ka südame tervisele. Nimelt on kaaliumit vaja, et lihased ja süda saaksid oma tööd hästi teha.
Virsikud sisaldavad ohtralt beetakaroteeni
Suvel tasub oranžikas-kollaseid mahlaseid virsikuid mõnuga nautida, kuna nende söömine mõjub hästi naha tervisele. Beetakaroteen, mis on A-vitamiini eelühend, on võimeline kaitsma meie nahka UV-kiirguse eest. Beetakaroteen toetab ka limaskestade, silmade ja kopsude tervist. Virsik sisaldab samuti heas koguses C-vitamiini, mis aitab organismil sünteesida kollageeni. Kollageen aitab kaasa haavade paranemisele ja piltlikult öeldes mõjub nagu liim, mis hoiab koos kõõluseid, sidemeid, luid ja veresooni. C-vitamiin on eriti kasulik rasedatele naistele, rinnaga toitvatele emadele ning samuti peaks C-vitamiini tarbima suitsetajad.
Virsik muudab süsivesikud kütuseks
Virsik on üks väheseid puuvilju, mis sisaldab märkimisväärses koguses vesilahustuvat B3-vitamiini ehk niatsiini. Organismis võib niatsiin moodustuda ka aminohappest trüptofaan, kuid üldiselt saame seda siiski toidust, mida sööme. Meie keha vajab seda, et muuta süsivesikuid glükoosiks, mida seejärel kütusena kasutada. Ühtlasi sünteesib see rasvu ja valku ning toetab närvisüsteemi ja lihaste talitlust. Nietsiini kolesterooli ning triglütseriidide taset langetav omadus vähendab aga südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid.
Ideaalne toit kaalulangetajale
Peale selle, et virsik sisaldab eluks vajalikke toitaineid, on see puuvili väga madala küllastunud rasva, kolesterooli ja naatriumi sisaldusega – virsik sisaldab vähe kaloreid. Veel sisaldavad virsikud kasulikke kiudaineid, mis kiirendavad seedimist ja hoiavad ära sellised kõhuprobleemid nagu kõhukinnisus, kõhugaasid ja ärritunud soole sündroomi, ning aitavad säilitada tervislikku kehakaalu.
Virsiku hooaeg on juuli-august
Üks hea põhimõte, mida toitumisel jälgida, on hooajalisus. Viljad on kõige maitsvamad ja toitainerikkamad just siis, kui on nende küpsemise periood. Hooajalisusega arvestamine menüü kokkupanemisel annab võimaluse püsida loodusega ühes rütmis. Sellise toitumise suurim kasutegur on rahakotisõbralikkus – nimelt on hooajalised köögiviljad, marjad ja puuviljad saagi andmise hetkel madalama hinnaga.
Kuumade ilmadega higistavad inimesed rohkem kui tavaliselt ning selle käigus kaotab organism palju mineraale. Virsikutes olev kaalium on hea mineraalipuuduse leevendamiseks. Samuti aitab kaalium edasi kanda organismi närviimpulsse, tagada vere happe-aluse tasakaalu ning süsivesikute normaalset ainevahetust. Kuid hea on teada, et kaalium on oluline komponent ka südame tervisele. Nimelt on kaaliumit vaja, et lihased ja süda saaksid oma tööd hästi teha.
- Virsikud sisaldavad antioksüdanti nimega klorogeenhape, mis aitab võidelda vabade radikaalidega ja põletikega.
Virsikud sisaldavad ohtralt beetakaroteeni
Suvel tasub oranžikas-kollaseid mahlaseid virsikuid mõnuga nautida, kuna nende söömine mõjub hästi naha tervisele. Beetakaroteen, mis on A-vitamiini eelühend, on võimeline kaitsma meie nahka UV-kiirguse eest. Beetakaroteen toetab ka limaskestade, silmade ja kopsude tervist. Virsik sisaldab samuti heas koguses C-vitamiini, mis aitab organismil sünteesida kollageeni. Kollageen aitab kaasa haavade paranemisele ja piltlikult öeldes mõjub nagu liim, mis hoiab koos kõõluseid, sidemeid, luid ja veresooni. C-vitamiin on eriti kasulik rasedatele naistele, rinnaga toitvatele emadele ning samuti peaks C-vitamiini tarbima suitsetajad.
Virsik muudab süsivesikud kütuseks
Virsik on üks väheseid puuvilju, mis sisaldab märkimisväärses koguses vesilahustuvat B3-vitamiini ehk niatsiini. Organismis võib niatsiin moodustuda ka aminohappest trüptofaan, kuid üldiselt saame seda siiski toidust, mida sööme. Meie keha vajab seda, et muuta süsivesikuid glükoosiks, mida seejärel kütusena kasutada. Ühtlasi sünteesib see rasvu ja valku ning toetab närvisüsteemi ja lihaste talitlust. Nietsiini kolesterooli ning triglütseriidide taset langetav omadus vähendab aga südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid.
Ideaalne toit kaalulangetajale
Peale selle, et virsik sisaldab eluks vajalikke toitaineid, on see puuvili väga madala küllastunud rasva, kolesterooli ja naatriumi sisaldusega – virsik sisaldab vähe kaloreid. Veel sisaldavad virsikud kasulikke kiudaineid, mis kiirendavad seedimist ja hoiavad ära sellised kõhuprobleemid nagu kõhukinnisus, kõhugaasid ja ärritunud soole sündroomi, ning aitavad säilitada tervislikku kehakaalu.
Virsiku hooaeg on juuli-august
Üks hea põhimõte, mida toitumisel jälgida, on hooajalisus. Viljad on kõige maitsvamad ja toitainerikkamad just siis, kui on nende küpsemise periood. Hooajalisusega arvestamine menüü kokkupanemisel annab võimaluse püsida loodusega ühes rütmis. Sellise toitumise suurim kasutegur on rahakotisõbralikkus – nimelt on hooajalised köögiviljad, marjad ja puuviljad saagi andmise hetkel madalama hinnaga.